Skip to main content

DEMONSTRASAUN UNIVERSITARIU, PRESIZA HALAKON?

Sente triste wainhira hare asaun fisiku mosu hasoru estudante universitariu sira wainhira halao demonstrasaun. Vitima barak mak monu ona ba asaun sira hanesan nee tanto husi estudante universitariu, komunidade no mos instituisaun polisia. Iha tinan ida liu ba ate a data notisia konaba demonstrasaun mak domina iha notisia online no mos jornal sira nebe mak faan iha rai timor laran tomak, nebe mak hau lee no hetan lor-loron. Ironica tebes, ida nee mak hau sente wainhira hau le no hare video sira nebe mak hau hetan. Duni estudante sira, baku no mos estudante universitariu liu-liu ba feto sira balun hakilar tamba tauk hare situasaun no kondisaun sira nebe refere. Leba sira nebe halo demonstrasaun ho kondisaun liman rua tau iha kotuk hanesan los nauk ten sira nebe mak nauk manu iha area rurais. Iha parte instituisaun polisia mos hasoru kondisaun sira hanesan nee, aproveita situasaun no kondisaun sira hanesan nee oknum sira mos halo asaun oi-oin hanesan hana no tuda instituisaun balun liu-liu instituisaun polisia sira I no mos komunidade balun. Mesmu ida nebe mak sai hanesan sasaran ba demontrasaun ida nee mak politika boot sira nian (kebijakan pengguasa), maibe wainhira asaun fisiku sira nee mosu sira nebe sai vitima mak sempre estudantes no mos instituisaun polisia sira. Ida nebe at liu mak, notisia sira nebe mak fo sai iha media halai liu ba iha akontesimentu asaun fisiku entre estudante universitariu ho instituisaun polisia nian deit, too notisia konaba intensaun estudante sira halo demonstrasaun nee komesa lakon. Iha media sosial komunidade no povu barak mak hasai liafuan nebe ladun diak ba estudante universitariu sira nebe mak halo demonstrasaun nee. Intesaun husi teze ida nee atu responde ituan deit ba komunidade no povu sira nebe mak hasai liafaun nebe ladun diak ba estudante universitariu sira nee.

Halo diferensia ba motivu estudante universitariu sira halo demonstrasaun

Tamba saida mak movimentu tun iha dalan nee sempre sai hanesan buat ida nebe mak prioridade ba estudante universitariu sira? Vantagen ba estudante sira nee saida wainhira sira tun iha dalan? No iha tan perguntas barak nebe mak sempre mosu husi ema sira nebe pesimista tebes ba demonstrasaun estudante sira nian.
Jurgen Habermas iha nia livro nebe ho titulo “Delibarative Democracy” iha ninia teze “Strukturwander der offentlichkeit ; untersuchunger zu einer kategorie der burgerlichen geselchaft” (Mudança estruturais no espaço público ; um estudo da categoria da sociedade burguesa) iha Habermas nia livro ne hateten katak “...for Habermas to show is the formulation of the system-world-world system, with the need for "double flux", able to refresh the institution.” Deklarasaun husi teoria Habermas iha leten ne’e atu hateten deit katak, ba nia (Habermas) espasu publiku ne hanesan ponte ida nebe atu liga entre governo no sosiedade sivil. Espasu ida nee espasu ida nebe mak universal nebe mak livre ba ema hotu atu halao diskusaun konaba saida deit mak sira hakarak atu halo diskusaun, katak tenke loke espasu ida nebe mak partisipativo ba povu tomak atu hatoo ninia aspirasaun konaba saida deit mak povu hasoru iha baze ho maneira nebe mak sisema demokrasia iha hanesan audensia, literasaun no seluk tan. Iha parte seluk mos wainhira karik governo atu foti desizaun ba buat ruma mak tenke toma atensaun no tetu didiak mos konaba povu hotu nia situasaun no kondisaun. Tamba politika tomada nebe mak governu foti nee kontroversial mak sei hamosu kritika oin-oin hanesan, hetan kritika husi orgnizasaun seluk no mos aksaun hodi tun ba iha dalan.   

Liga fali ba kestaun nebe mak akontese iha ita nia rai doben Timor Leste ida nee alem de asaun demonstrasaun iha mos alternativo seluk nebe presiza atu halao mak hanesan audiensia no literasaun sira, se wainhira laiha reasaun ruma husi governo mak alternativo ikus halo asaun demonstrasaun hodi tun ba iha dalan. Problema nebe mak estudantes universitario sira enfrenta mak laiha espasu publiku partisipativo nebe mak loke husi governo ba estudante universitariu sira atu bele kompriende no hatene liu tan konaba lalaok no prosesu foti desizaun ba aspetu ekonomia, politika, sosial no kultura nian iha rai laran. Ita hatene katak ita nasaun adopta sistema demokrasia, katak livre povu tomak atu hatoo ninia aspirasaun maibe wainhira povu hatoo ninia aspirasaun liu husi aksaun demonstrasaun sempre iha aksaun limitasaun freedom of speech ida nee indireitamente kontra tiha ona valor demokrasia nebe mak iha. Sem iha reasaun nebe positivu husi governu ba aksaun demonstrasaun nebe mak halao husi estudante universitariu sira, tamba neebe valor demokrasia nebe mak iha nunka mais lao ho diak. 

Iha mos teoria seluk hanesan social exchange (Intercâmbio sosial), hateten katak wainhira iha ema ida ajuda ema seluk se laiha benefisiu (benefit) nebe mak boot liu duke lakon (cost) nee impossible. Husi ida nee, depois ita koko dada fali tok ba iha motivu estudante universitariu sira nebe mak tun iha dalan hodi halo demonstrasaun, pergunta nebe mosu mak, benefisiu saida mak estudante universitariu sira hetan hodi sai hanesan rezultado ida hodi troka (barter) ba buat nebe mak sira hasai ona? Será que orgulho? Reconhecimento? Osan? Hau hanoin karik pergunta ida nee mak ita uja ou hasai mak ita sei la hetan dalan nebe los (jalan buntu) karik. Tamba nee susar tebes atu ita hateten katak estudante universitariu sira hetan lucro nebe mak espesial ba sira nia an rasik tantu ida nee materil ou imateril depois de sira halo movimentu tun iha dalan. Sera que comparável tebes ho orgulho no mos material nebe mak iha, karik halo komparasaun ho risku boot nebe mak sira tenke hasoru hanesan kilat, sapatu botas bobot sira nebe mak semo mai hodi kona sira nia isin lolon sira, habai an iha loron manas nia laran, hamlaha no hamrok iha dalan klaran, no mos rona lia oi-oin husi liman karuk, los, oin no kotuk wainhira sira iha dalan klaran.

Hanoin sira hanesan nee mak kleur-kleur sei halai liu ba iha hanoin kapitalista, sira hanoin katak movimentu estudante universitariu sira nee la puro no iha ema ou grupo balun nebe mak mobiliza sira. Estudante Universitariu sira nia movimentu la sincero, tamba iha mundo nee laiha han meio-dia nebe mak gratuito (There is no such thing as a free lunch).

Há outras ofertas, katak demonstrasaun bele analiza liu husi kontra teze teoria social exchange nebe iha leten, mak hanesan hipotesis empathyaltruism nebe mak hakerek husi hakerak nain Batson, katak nudar ema humano ida sempre iha genune concern (sentiment preukupasaun) ba ema seluk nia diak. Ema nebe mak mosu ona sentimentu empatia ba ema seluk, mak wainhira nia ajuda ona ema seluk sem hanoin atu ema nebe nia ajuda nee fo fila iha loron ruma (simbiosis mutualisme). Iha nee hakrak atu hateten deit katak, sentimentu empatia nebe mosu husi estudante universitariu sira, nee mosu tamba ida nee hanesan toma atensaun ba povu nebe mak kona impaktu tamba politika husi boot sira nian. Pergunta nebe mak mosu tuir mai mak, sentimentu empatia estudante universitariu sira nian ba povu doben Timor leste ne mosu husi nebe?

Hau iha esperiensia ituan wainhira hau tuir oraganizasaun balun iha hau nia kampus, mesmu la barak hanesan kolega sira seluk nebe sai hanesan aktivis kampus, maibe ida nee hanesan naton ona mai hau hodi komprende katak iha doutrina populer nebe mak iha instituisaun universitariu sira. Ninia ideologia simples tebes, mak hanesan :
“…Estudante universitariu sira iha responsabilidade sosial nebe mak boot tebes ba povu kiak sira, tamba wainhira estudante universitariu sira halao ninia estudo iha universidade, ida nee sira mak selu. Osan eskola nian nebe mak ita selu iha kada semester nunka mais atu too fasilidade prosesu aprendizajen nian. Todan sira sira hanesan nee mak rezultado husi kosar been povu kiak sira nian hodi selu liu husi impostu oi-oin. Tamba nee, wainhira povu iha moris terus no susar nia laran, estudante universitariu sira mak iha responsabilidade boot tebes hodi hatoo povu nia terus no susar sira nee… ”

Ideologia ida nee simples tebes, maibe naton atu sunu semangat estudantes universitariu sira nian hodi tun iha dalan. Sentiment empatia no responsabilidade nee mosu tamba sira percebe katak “papel ida nee atu tau politika nain sira iha dalan nebe mak los”. Tamba ita hatene katak, papel ida nee so halao deit husi estudante universitariu sira. Tamba movimentu sira seluk nebe mak fora husi universidade sempre nakonu ho drama politika, uncivilized compromise and transactional prone. Liu husi sentimentu empatia ida nee mak estudante universitariu sira sente iha responsabilidade boot atu hatoo aspirasaun povu kiik sira nian ba iha politika nain sira.

Dialogu nebe mínimu husi universidade ba iha dinámika public policy; the missing link?

Se wainhira komprende ona motivu estudante universitariu sira halo demonstrasaun ida nee, pelu menus hatoo netik buat ruma konaba saida mak tenke halo hodi hasoru estudante universitariu sira nebe halo demonstrasaun nee. Sera que presiza demonstrasaun estudante universitariu ida nee tenke bandu ou halakon? Klaru katak ida nee buat ida nebe mak impossible tebes. Bele mos hateten katak ida nee labele halakon tamba demonstrasaun ida nee parte ida husi demokrasia. No entanto, ita so bele minimiza deit impaktu negativu husi demonstrasaun ida nee. Presiza hatene katak demonstrasaun nee mak hanesan maneira ida ba estudante universitariu sira hodi canaliza aspirasaun sira hotu. Tamba karik aspirasaun sira la calalizado ho diak ho maneira nebe bai-bain, maka street parliament (movimentu demonstrasaun) mak sai hanesan opsaun principal ida.

Iha oportunidade ida iha universitas pasundan (UNPAS), Universidade ida nebe mak agora dadaun hau halao hau nia estudu ba, departementu transportasaun sidade nian iha planu nebe mak ba longo prazu nian hanesan desemvolve transportasaun sidade nian. Hanesan forma ida nebe mak transparansia no demokrasia, komisaun organizadora sira halao sorumutu puliku ida hodi konvida partes interesadas, estudante sira husi UNPAS no mos komunidade sira iha fatin nebe refere hodi halao diskusaun konaba planu ida nee. Iha neba mos mosu pro no kontra, sorumutu ida nee koloridu ho debate no diskusaun. No entanto, ida nee mak sai hanesan dinamika ida. Estudante sira nia aspirasaun konsege canalizado, tamba sira sente katak ida nee mos importante. Depois de sorumutu ida nee, komisaun organizadora sira halo revizaun ida ba polítika ida nee, no rezultadu husi notulensia sorumutu ida nee no mos planu ba desemvolvimentu nee upload iha website atu nunee ema hotu bele asessu hodi le no halo evaluasaun ba planu nee no inklui mos universitariu sira.

Iha Singapur wainhira ami halo study tour iha neba ami pernah tuir dialogu ida nebe mak halao husi estudante sira husi universidade NUS (National University of Singapur) konaba politika kampus nian. Estudante sira nebe mak iha universidade ida neba sira mos iha organizasaun ida naran NUSSU IRC (Students’ Union Iternational Relations Committee) nebe ninia membru kompostu husi estudante sira husi Indonesia no mos Singapur, NUSSU IRC mos hanesan organizasaun ida nebe sempre kontra teze ho politika kampus nian no mos governu nebe mak kontroversial tebes. Iha buat ida nebe mak atrai tebes mai hau mak, estudante sira ho governo nunka mais iha hanoin ida nebe hanesan paranóico ba organizasaun ida nee. Sempre mosu diskusaun painel nebe halao iha neba nebe orador mai husi universidade, governu no mos orador husi liur mai nebe mak konvida husi organizasaun ida nee.

Buat importante nebe mak hau aponta husi esperiensia sira iha leten nee katak, governu la tauk (segan) atu halo vizita ba iha universidade sira nee no inklui mos estudante universitariu sira iha neba hodi kolia konaba planu sira nebe mak governu iha ba estudante sira, no mos esplika detalho konaba dezeñu politika nebe mak iha, hodi hare responde publika nian ne oinsa. Sira sukat reasaun husi estudantes no mos povu nian konaba dezeñu politika sira nian ne oinsa, laos dezeñu politika deit maibe transparensia politika no mos loke espasu nebe ótimo ba apirasaun sira. Bele dehan katak, bele hetan ona kanal komunikasaun nebe mak diak entre politiku nain sira ho estudantes liu husi dialogu nebe iha universidade. Iha transparansia nebe mak halo estudante sira sente katak sira nia opiniaun nee governu rona duni, laos sai hanesan bumbu ba espasu diskusaun nian. Iha universidade demonstrasaun sei nafatin iha, maibe dialogu mos lao nafatin.

Infelizmente, maioria politika nain sira nebe iha ita nia nasaun sei dada an ituan hodi tun ba iha universidade sira, karik atu kolia konaba politika. Sira so hanoin hetan hodi tun ba kada universidade wainhira atu besik eleisaun. Razaun saida tan la seluk la leet intensaun mak atu buka votus. Maibe, buat nebe estudante universitariu sira presiza mak iha buat tolu (3) deit. Preimeiru, espasu komunikasaun nebe mak transparante, nee mak hanesan too nebe ona politika nain sira halo klarifikasaun ba politika nebe mak sei aplika depois de eleisaun. Segundo, pozisaun diálogu nebe mak justo, nebe mak hateten katak estudantes universitariu sira livre atu hatoo sira nia aspirasaun sem intervensaun, no terseiru mak, too ona nebe hanoin sira hanesan nee hetan atendementu hodi nunee ideoligia ou aspirasaun sira nee laos so para atu rona deit, maibe sai hanesan mos influensia boot ida ba desizaun politika sira nebe mak halao husi governo. Espera katak governu foun nebe mak agora iha, sei loke espasu diálogu ida ba estudantes universitariu sira, atu nunee impaktu negativu husi demonstrasaun nee bele presionado.



Lengkong 07/12/2018, Bandung

Comments

Popular posts from this blog

TAMBA "DOMIN", LOJIKA MATE

Rikusoin nebe valor liu iha moris, tanto iha mundo no mos iha lalehan mak "Domin". Domin existe iha ema no horik iha ema nia fuan.  Tempo naruk hau lao mesak, hasoru o, fuan ne hahu fo ba o bebeik no nafatin. Kalan ba loron, minuto ba horas fuan ne fo deit ba o, sente o mak hau nia riqueza domin nebe halo hau sente moris ne kompleto. Hau hakarak hadomi o, hau hakrak kuida o.  O nia prezensa ne halo hau sente hau moris nakonu no kompleto ho hau nia knosen sorin. Prinseza atus ba rihun mak hau hasoru maibe hau nia fuan laiha vontade atu hili. Diferente ho o, hau fuan iha vontade forte atu hili o sai nia nain.  Domin nebe forte nunka halai husi loron nia manas, nunka hases an husi udan, sei la lakon namlele tuir anin, tamba domin ne presiza pasiensia.  Domin hanorin hau pasiensia, pasiensia atu luta ba hau nia fuan nia hakarak laos prazer nia exigencia.  Karik atu hetan o, presiza hau nia terus, presiza liu husi dalan nebe nakonu ho Ai tarak, hau prontu para

NASIONALIZMU VS GLOBALIZMU

Definisaun polítika katak arte ou siénsia ida atu apaña poder ida tuir dalan konstituisaun no mos inkonstituisional. Teoria klásika Aristoteles hateten katak polítika maka hanesan esforsu ida ne'ebé povu viaza atu apaña bem estar povu nian. Intensaun polítika katak HUSI, BA ka ida ne'ebé iha relasaun ho povu. Polítika katak siénsia konabá nasaun, siénsia konaba governu, tamba ne'e antes atu ita antisipa halo definisaun ba polítika ita mos tenke hatene etimolójikamente husi polítika ne'e rasik. Husi definisaun hirak ne'ebé hau mensiona iha leten ne'e iha ninia intensaun no esénsia ne'ebé mak di'ak ba povu, tamba laiha ema ou grupo ida mak hasai teoria ruma somente atu fo impaktu negativu ba ema seluk. Maibé realidade hatudu katak iha sékulu XXI ou iha époka kontemporer ida ne'e, esénsia husi polítika ne'e rasik komesa mínimu ona iha ninia realizasaun (aktualisasi), tamba egoismu husi polítika nain sira ne'ebé mak maka'as liu duke interese

JERITAN "HATI" MELIHAT REALITAS 

Hati tak pernah ragu untuk mencintai dan dicintai, tapi harapan kadang terlalu mahir tuk melukai. Dua manusia yang bermimpi tuk menjalin hubungan selayaknya semut kepada gula yang saling dipertemukan karena takdir. Dinding pertemanan yang telah lama terbentuk menjadi batas untuk berekspresi, semua akan segera mereda, semoga. Pada akhirnya segala upayamu hanya akan dianggap lelucon, wajah menjadi penentu kesuksesan, tokoh utama dilihat dari betapa good looking , karena sejahat apapun seorang good looking mereka hanya akan dianggap sebagai malaikat. Aku tidak berteriak secara sarkas, aku tidak iri karena wajah biasa, aku hanya berkomentar, aku adalah manusia dan dia adalah manusia. Karena manusia itu sama secara hak dan kewajiban, katanya manusia memiliki derajat yang setara, katanya. Tetap dengan perlakuan yang terasa berbeda di terik panasnya mentari, sosok good looking kan diberi payung untuk berjalan sambil berteduh, sosok yang selalu menjadi prioritas, sosok yang dijadikan alasan